Hålla Sáme allaskåvlå 30 jage ávvudime aktijvuodan

Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsena hålla Sáme allaskåvlå 30 jage ávvudime aktijvuodan:

Allaskuvla 30 jagi.jpg

Ođas | Almmuhuvvon

Gieres venaga.

Gijtáv de gåhttjoma åvåds! Stuorra ávon la munji boahtet diehti ávvudalátjit Sáme Allaskåvlå 30 jage dijá siegen.

Munji la viehka suohtas gå dálla mån sebrav goalmát 30 jage ávvudallamij dán jage 2019.

Munji ávvudallam álgij juo vuoratjismáno 22. bijeve – Dan biejve mån iesj dievddiv 30, ja de jårkij dat Sámedikke 30-jage ávvudallamijn: Dalloj lidjin hávsskes håla sámedikken, ja sierralágásj buorre konsærtta ISAKijn Sámedikke tsiekkadusán Kárásjågån. Ja dalla vas, lij jåvsådam 30.jage ávvudallam Sáme Allaskåvlån, mav vil jáhkáv la ávvudallam mij mujttuj dæhppu.

Mij lip divna gålmås dævddám 30 jage. Ja usjudallam lav vehik dan álldara birra. Le gus dat sæmmi dievddet 30 jage báhttjaj riegáduvvam 1989, dagu instutisjåvnåjda gudi lij aj 30 jage vuoras. Valla vuoras? Mij la dáhpáduvvam dajna báhtjajn ja institusjånåj 30 jagij sinna? Le gus dat báhttja vuorastuvvam? Iv la mån dal bárep vuorastuvvam, valla iv la ga huoman ållu nuorra – Soajttá ållessjattuk la dat báhko mij buoremusát hiehpá.

Na Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge? Máhttá gus adnet Sáme allaskåvlåv ja Sámedikkev vuoras ja guddneværddogis institusjåvnnå? Nei, ij la 30 jáhkásasj institusjåvnnå ij la muv mielas guddneværddogis -  dat oadtju vuorddet desik da institusjåvnå dievddi 70 jage.

Na gåk de gå báhttja dævddá 70? Le gus dalloj de vuoras ja guddneværddogis jali kánnu gåk iennisgiellaj javlli elders?

Iv gåjt mån diede, muv konklusjåvnnå le dáj ájadusáj baktu le at sihke mån ja institusjåvnå lij sjaddam viehka ålov 1989 jage rájes. Ehpit gus guorrasa gå javlav at lep dal ållessjattugin ja lip dagu láddam divna gålmås dáj 30 jagij?

Gå gåhtjoduvviv hållat uddni, tjuovvun 3 hásstaliddje ja mielagiddis gatjálvisa:

MIj la sáme allaskåvllå munji?

Makkira lij muv ájádusá Sáme allaskåvlå boahtteájge birra?

Ja makkir la Sáme allaskåvlå 70 jage dásátjis, jagen 2089?

Dá gajtálvisá lij duodaj hásstalam muv -  soajtta manemus gajtálvis ienemusát. Dat la gatjálvis mij la muv mielas miellagiddis, ja ietjam lunna gåjt usjudaláv, na jus mån iesj lidjiv gájkdiehtte jali buktuv tsoavttsot.

  • Mij la merkaj Sáme Allaskåvllå munji?

Jus persåvnålasj bieles vásstedav, de la Sáme Allaskåvllå åvddåmærkkan Sábmáj. Ietjá bágoj, dat la ájnnasamos institusjåvnåjs sáme sebrudagán mij goasská alep åhpadusáv ja dutkamav.

Valla mujna la aj lagáp aktijvuohta Sáme Allaskåvllåj. Juska mån iv la dánna gaddtsam åhpadusávm de la mujna oabbá ja mánávuodaráddna gudi libá dánna stipendiahttan. Ja mån dal goarsástaláv sunnus!

Jus gehtjav ienep bargo tjalmij baktu, gå mån sámediggeráden,  de l3 mujna læhkam moadda buorre tjåhkanime dánna. Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå la dahkam buorre ságastallamav moadda jagij badjel, ja mån savav ja doajvov dat joarkká dan láhkáj. Danna la læhkám ávkálasjvuohta nubbe nuppes mij la buorijt buktám juska la sierra dahkamusá ja goabbák åvdåsvásstásebrudagán.  

Buorre buojkulvissan dasi la prosæssa mij dalloj gå ájgojma tsieggit sáme skihppijsujttáråhpadusáv sáme allaskåvllåj ja Tråmså universitiehttaj. Sámediggáj lej ájnas oadjot sáme skihppijsujttáråhpadusáv dan diehti gå dajs la vádno. Dajnas lej luondulasj tjåhkanaddat Same allaskåvlåjn ja Uitajn ja duodden ruhtadit åvddåprosjevtav. Duodden ságastalájma dáv ássjev ráddidusájn – ja de vuorbástuvájma. 25 åhpadussaje sáme skihppijsujttáråhpadussaj.

Sámedigge la tjuovvolam dav prosessav ja  ádnum at mierreduvvá njásjonálla njuolgadusá sáme skihppijsujttáråhpadussaj. Mij sávvap at dat sjaddá sáme profesjåvnnååhpadus – sáme åhpadus gånnå sáme pasiænnta ja addne la guovdátjin, ja ij ieme násjonálla skihppijsujttáråhpadus mij åhpaduvvá sámegiellaj.

Dan baktu vuosedip man ávkálasj la aktan barggat – Aktan lip gievra.

  • Nubbe gajtálvis gatját makkir ájádusá munji lij allaskåvlå boahttájge birra. Árvvedahtte la sáhka lagáp ja guhkep ájggeperspektijvan.

Sáme Allaskåvllå la ájnna sáme máhtudakinstitusjåvnnå mij åvdet åhpadusáv ja dutkamav. Nav dat sjaddá aj boahtteájgen, edesik nav guhkas gåk mån buvtav gehtjadit uddni, gå ælla uddni plána dahkat sæmmilágásj institisjåvnåv sámeednamin.

Sáme Allaskåvllå, gå la ájnna åhpadus ja dutkaminstitusjåvnnå, hæhttu boahtteájge buorep láhkáj dagu fármudallat Sámeednam. Mån javlav dáv dan diehti gå muhttijn dagu gullu at Sáme Allasvkållå le bátsám nuorttasábmáj ja bájnnum dassta at la ásaduvvam Vuonarijkkaj. Dat la åvvå vájvve – hæhttup de aktan barggat vaj lasedip åhpadusvejulasvuodajt ja dutkamvejulasjvuodajt – sæmmi båttå gå hábbmigoahtep Sáme Allaskåvlåv iemeálmmukuniversitiehttan.

Sáme allaskåvllå hæhttu joarkket sáme åhpadusfálaldagáv ja buktet sáme dutkamav. Makkir åhpadusá galggi fáladuvvat ja makkir galggá dutkam le mierreduvvam sáme sebrudagás, ja daj dárbojs ma lij sáme sebrudagán. Dasi hæhttu sáme allaskåvllå hiebadit, ja rievddat fálaldagáv ájggáj ja bájkkáj.

Sáme sebrudahka ij la makkirak statisk sebrudahka  ja rievddá nav gåk ietjá sebrudagá – dat sihtá javllat at sáme allaskåvllå hæhttu gehtjadit ålggolin dáj siejnij ja åmastit dav dárbov mij la sámeednamin ja dassta mij dáhpaduvvá sámen.

Introvert ja rievddamáhtes institusjåvnå dagu bátsudallá jali bátsudissan sjaddá. Dát ij galga dáhpaduvvat Sáme Allaskåvlåjn ja muv ráde la dajnas tsieggit bieljijt ja tjalmijt váj vuojnnebit ja dádjadihpit mij dáhpaduvvá miehtá sámeednamin. Sáme Allaskåvllå la mijá sebrudagá kompetansenjunjusj. Ja de giehtov njunjusj ja autoritiehtta åhpadusán ja dutkamin, ja aj dasi mij gullu máhtudahka sáme sebrudagá åvdås ja máhtudahka sáme sebrudahkaj.

Gå sámedikkes dárbahip dutkamav ja eksperjat, de la Sáme Allaskåvllåj gåsi galggap jårgidit gå galggap politihkalasj mærrádusájt dahkat. Dán ássjen de doarjov ietjá autoritiehtav dáj ássjij nanna. Åvdep Sámediggepresidænnta ja professor emeritus Ole Henrik Magga. Mån gulliv suv radiosáddagin gålgådismáno 9. biejve, dan biejve gå sámedigge rabáduváj 1989. Gå sujsta gatjádin makkir vuorddemusá sujna lij Sámediggáj, de vásstedij dale náv: «Sámedigge adná ålgoldis tjehpudagáv, Sámedigge hæhttu ienep adnet ietjama tjehpudagáv.» Magga ittjij nammada Sáme Allaskåvlåv, valla jáhkáv sån dalloj aj giehtoj dav tjehpudagáv mij la buojkulvissan Sáme Allaskåvlån.

Sáme Allaskåvllå máhtudakbirás la ájnas bájkálasj, regonalalasj ja násjonála åvddånahttem ja rievddamprosessaj. Muhttijn la åvvå luondulasj at Sámedigge sæbrra dasi, ietjá bálij ep galga ja et ga bierri sæbrrat dakkir prosessajda. Dasi sivvan le dat roalla mij la Sámedikken galggá politihkalasj aktørran ja sáme mierrediddjen. Sámedigge danen dárbaj at soames iehtjádav gut buktá bærráj gæhttjat sáme vuojnov duon dán aktijvuodan. Sáme Allaskåvlå máhtudakbirrasa dagi ep mij bierggi sámedikken. Mån sávav danen dan roalla merkadus duodaj aneduvvá badjen ja åvddånahteduvvá mij goasská sisadnuj ja kapasitiehttaj.

  • Ja de manemus gatjálvissaj, masi lav ienemusát ávvudallam vásstedit. Sáme Allaskåvllå 100 jáhkásattjan!

Jus vuojnnebit Sáme allaskåvlå 100 jage ávvudallamav dánna diehtosijdan jagen 2089. Danna la ja duot dát oajválasj. Rektor ráhpa dav ávvudallamav ja subtsas sij dal galggi gæhttjat majt jagen 2019 giehttun gå 30 jagijt ávvudallin. Dale dan skjærmmaj ihtá hæhkkat Sámediggeráde Mikkelsen  -  dat sjabes ja doajmmelis 100 jagák Mikkelsen la iesj danna tjuovvomin, diedon vuostasj rádan dánna guddneguossen. Da gudi lij danna 100 jage ávvudallamin vuorddi dal majt Mikkelsen javlaj 70 jage dássta åvddålas -  Lej gus sån gájkdiehtte ja diedij gus sån gåktu sjattaj boahtteájgge?

Ja dála boahtá majt Mikkelsen javlaj jagen 2019 gå sáme allaskåvllå dievdij 30 jage:

Gå iv ja gájkdiehtte ja iv ga diede mij vuorddá mijájt de lav mån dahkam muhtem senario mij guosská Sáme Allaskåvlåv jagen 2089.

Gå lij åvdep vahko 75-jage dat rájes gå Finnmárkko bessaj soades ja doaros, de mån ájádallagåhtiv ájggeperspektijvav dålutjij ja åvddålijguovlluj. 70 jage udnátjis de lej stuorra oasse sámes vássedam katastrofajt gånnå gåddålin ulmutjit, deporterijuvvin ja buolldin ålles Finnmárkov. Báhtarin várrijda ja nav de bessin værámusás, ja da gudi báhtsin ja båhtin ruopptot evakuerimis tsieggigåhtin vas ietjasa sebrudagáv. Viehka ållo gádoj ja láhppuj, valla uddni de la miján moaddásijn buorre dille.

Dan sivá diehtit, de muv senario lij værrámusá ja aj buoremusá.

  1. Klimarievddama la stuorrum. Biebbmobuvtadibme la binnum huj ålov ja ij gávnnu desti biebbmo ålles væráldin. Ednamin la nælggo ja skihpudahka, ja ulmusjlåhko binnu juohkka rijkan. Infrastruktuvrra ja sebrudaksturktuvra ælla desi. Ednamin la tjielgga hiehtedille. Sámeednamin aj. Dat buktá át sáme allaskåvllåj la aj læhkám hiehtedille, bargge e oattjo bálkáv ja e aktak vuojne gåktu galggi åhpadusáv gaddtsat. Ij de sjatta 100-jage ávvudallam.
  2. Ráddidusá sámepolitihkka garru ja gáhtu. Moaddásij mielas la ådå dárojduhttem vas álggám. Ráddidus ij dasi guorrasa ja tjuottjot at dát ij gullu sámepolitihkkaj. Ráddidus la aj mierredam at divna særrettigheter ja særordninger galggá gáhtot. Dát la gåmedam majt mij uddni adnep velferdsordningin, ja moaddásij mielas dát rasering av velferdsstaten álgij juo 2013. Rievddamusá budsjehtan le gåjt dahkam at sáme dåjma ælla desti. Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå e desti gávnnu.
  3. Sáme Allaskåvllå fállá ienep åhpadiddjeåhpadusájt ja varresvuoda ja sosialfágalasj åhpadusájt. Duoddan la boahtám sáme politijaåhpadus ja sáme riektádiedalasj masteråhpadus. Doktorgradáprogramma gávnnuji moadda suorgen. Ja dágu boahttsusujttim, duodje ja árbbediehto lij divna åhpadusá gitta doktorgrada dássáj. Duktambarggo la vallje juohkka suorgen. Sáme Allaskåvllå huoman e buvte rekrutterit oahppijt ålgobiel nuorttasáme guovlo. Akta sivva dasi le at Sáme Allaskåvlån ælla barggu gudi bukti ietjá sámegielajt gå davvisámegielav. Allaskåvlån la stuorra ja vijdes aktijsasjbarggo násjolalalattjat ja internasjonalalattjat.
  4. Allaskåvllå la universitiehtta, ja namma la dálla Sáme Iemeálmmukuniversitiehtta. Sáme iemeálmmukuniversitiehtan gulluji ja divna sámegiela, ja divna giela lij vuojnnusin galpajn ja skiltaj. Sáme ja ietjá iemeálmmuga árvo ja ájadusvuoge la tjadá universitiehta dåjman. Universitiehtta la njunjutjin sáme iemeálmmukåhpadusán ja dutkamin. Sierraláhkáj klimadutkamin ja árbbediehto la buktám Sáme Iemeálmmukuniversitiehtav alla dássáj. Studentajs la vallje, sihke fysalasj ja virituella hámen. Dat stuorra oahppelåhko la árvvedahtte dan diehti gå sámegiella la sjaddam bággulasj fáhkan vuodoåhpadusán. Juohkka oahppe vuonarijkan hæhttu válljit avtav sámegielav, ja dat åhpadus la sæmmi dásen dagu iennisgiella. Dánna nav ållo dáhpaduvvá studentaj ja barggij gaskan at udnásj diehtosijdda la ilá unne. Gå Diehtosijdda rabáj jagen 2009 de Sámediggepresidænnta Egil Olli javlaj náv: Diehtosijdda la tsieggiduvvam Sáme Allaskåvlå diehti, ij la dat kontorsadje duola dagu sámediggáj». Egil Ollin sjattaj riekta, sámedigge la jåhtåm ålgus Diehtosijdas juo ájggá ja diehtosijdda la stuorrum moaddamoadda etjásaj.Dát Sáme iemeálmmukuniversitiehtta la duodaj juoga massta ålles Sámeednam goarsástallá .

Ij la galla gássjel didjij dádjadit mån sávav at dát manemus senario le dat mij ålliduvvam gå mån danna vuostasj rádan tjåhkkåhav gå sáme allaskåvllå dævddá 100 jage.

Gijtto berustime åvdås.

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!