Hålla bidumsámegiela tjállemvuohke almodime aktijvuodan

Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen hålla bidumsámegiela tjállemvuohke almodime aktijvuodan, Sillbamusean Árjepluoven 20.8.2019, kl 15.00.

Ođas | Almmuhuvvon

“I speak my favorite language because that’s who I am. We teach our children our favorite language, because we want them to know who they are.”

Dá li vijsesvuodabágo javladum vuorrasap ulmutjis (elder), Christine Johnson, Tohono O’odham, American Indian Language Development Institute, biehtsemánno 2002)

Máhttep rievddadasstet ja ienni návti javllat:

“I write my favorite language because that’s who I am. We teach our children to write our favorite language, because we want them to know who they are.”

Gå njuolgga julevsábmáj jårggål sjaddá náv: 

"Mån hålav/tjáláv ietjam favorihtta gielav danen gå dat lav mån. Mij åhpadip iehtjama mánájt favorihtta gielama hållat/tjállet danen gå sihtap sij galggi diehtet gudi sij li.”

Valla jus gielav galggá tjállet, de viertti liehket tjállemgiella.

------

Mån sidáv gijttet Svieriga Sámedikkev ja ásadiddjijt gå lihpit Vuona Sámedikkev dán stuorra ávvudallamij bivddim. 

Vuona Sámedikke bieles sávav vuorbev ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj Svieriga ja Vuona bielen. Hálijdip vuorbev sávvat gå vijmak lihpit almulasj dåhkkiduvvam tjállemgielav oadtjum. Valla ij la dát dåssju ávvobiejvve bihtámsáme giellasebrudahkaj, dát la mærkkabiejvve ja ávvobiejvve ålles sáme sebrudahkaj. Uddni mij duodastip gielama, mij duodastip gielama duodaj gávnnuji, mij duodastip bihtámsámegiela sajev mijá sebrudagán. Dajnas de miehtá sámeednama ávvudallap gå bihtámsámegiela tjálemvuoge mierreduvvi almulattjat, ja mij ávvudallap ja mihástallap gå gielalasj ja tjálalasj valjesvuohta åvddån.

Gå Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda. Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá.

Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válddet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá. Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giela mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit.

Sámedikkij la sierra åvdåsvásstádus åvdedittjat sámegielajt ja avtaárvvusasjvuodav sámegielaj gaskan. Sámedikke sihti sámegiela galggi sebrudagán gullut, aneduvvat ja vuojnnut.

Ragátmáno 19. biejve jagen 2014, Sáme giellanammadus nammaduváj Gånågis resolusjåvnå baktu guoradalátjit láhkatjoahkkev, dåjmajt ja årdnigijt sámegielajda Vuonan.

Dát giellanammadus tjielggi, Vuona Almmulasj tjielggidusán 2016:18 Vájmogiela, sámegielaj dilev ja tjalmostahttin muhtem gássjelisvuodav sámegielaj hárráj. Tjielggidusá milta le dárbbo ratjástibmáj sámegielaj gáktuj gájkka dásen sebrudagán. Ållagasj mánáj ja nuoraj giellarievtesvuodajt dættoduvvi.

Dan aktijvuodan dåhkkidij Vuona Sámedikke ållestjåhkanibme javllamánon 2018, Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten – mij la Sámedikke strategijja mij guosská sámegielajda – mij la båhtusin ja gåtsedibmen Vájmogiella-tjielggidusás. Giellalåpptima baktu le Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja aj guoradalátjit makkár ressursajda li dárbbo daj sámegielaj anov lasedittjat.

Guoradallam vaddá midjij buorep vuodov jåhtuj biejatjit ájggeguovddelis gielladåjmajt  iesjgeŋga birrusin,  ja vuoset bargov mij la dagádum ja gávnnat buorre vuogijt barggat gå galggá ælládahttet ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajt. Giellalåpptim tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen.

------

UNESCO listan ájteduvvam gielaj, bihtámsámegiella aneduvvá tjierggis ájteduvvam giellan jali vargga gáhtomin. Svierigin li bájkoj 20-50 ulmutja gudi vilá bihtámsámegielav uddni ságasti. Vuonabielen gis UNESCO adná bihtámsámegiella l gáhtum.

Giellaguoradalle Bruce Morén-Duolljá gåktu dáv máhttep dádjadit jus gehtjadip væráldav miehtáj ja javllá

“bájkoj 6909 viesso gielajs duodastahtedum Ethnologueas (Lewis 2009), li bielle dajn binnep gå 7600 hoalle. Loattjesmeran (Stillehavet:in) li bielle gielajn binnep gå 1000 hoalle. Ájnas la dánna diehtet moadda dájs unnep gielajs ælla ienep gå gallegis tjuohte hoalle ja ælla huoman ájteduvvam. Almma láhkáj histåvrålattjat li gájkka gielajn årrum dåssju gallegasj addne.”

Dát midjij javllá, ij la giellaaddnij låhko mij aktu mierret jus giella galggá “bissot” jali “gáhtot”. Moadda sivá li dasi manen sámegiela li ájteduvvam giellan; duola dagu jus giela e dåhkkiduvá, jus ælla rievtesvuoda gielajda, ja jus li binná giellaresursa. Valla ájnnasamos le dát: sij gudi dájt gielajt bukti e nav vuojga dajt ane, ja dajnas ælla nav nuoges máná gudi gielajt oahppi birrusijn gånnå giella l dábálasj oasse iellemis. Ájnna vuohke gielav bisodit la dav adnet!

Ja joarkken dasi la UNESCO giellatjiehppe moalgedam jut “giellavalljudahka le ihkeva ájnas almasjárvvuj. Juohkka ájnna giella guoddá sierralágásj máhtov álmmuga birra. Dajnas la juohkka avtav gielav masset, åbbå massem almasjvierregij.”

------

Uddni diehtep bihtámsámegiella l giellaælládahttemprosessan. Dálla gávnnuji duola dagu bihtámsáme báhkogirjje ja grammatihkkagirjje. Jagen 2006 álgaduváj stuorra barggo Vuonan ja Svierigin bihtámsáme bágojt tjoahkkit. Esski lågev jage maŋŋela - jagen 2016 - vijmak báhkogirjje almoduváj.

Jagen 2014 låhpaduváj gålmåjahkásasj duodastahttemprosjækta, bihtámsáme bájkkenamá Vuonan.

Guokta jage maŋŋela gå báhkogirjje almoduváj (2018), vattij Sáme parlamentaralasj ráde (SPR) dahkamusáv nuorttarijkalasj aktisasj sámegielaj máhtto- ja luohkkoguovdátjij, Sáme Giellagállduj – álgadittjat bargov normerit bihtámsáme tjállemgielav. Dát vuoset manen la ájnas ja dárbbo aktan barggat giellanormerimijn rijkajrájá rastá.

UNESCO:a milta le bihtámsámegiella akta dajs 9 viesso sámegielajs uddni. Tjállemvuohke vuoset stuorra ja ájnas sieradusá manen bihtámsámegiella aneduvvá sierra giellan. Buojkulvissan dássemålssomsystiebma ja vokállarievddadimsystiebma.

Juska bihtámsámegiella ij la årrum almulasj tjállemgiellan de la huoman giella måttijt buolvajt bæjválattjat håladuvvam. Ja vilá ga uddni bihtámsámegiella gullu, valla ihkap ienemusát vuorrasap ulmutjij gaskan.

Munji dåbddu dagu Árjepluovve komuvnna l juo vuojnnám árvov gielan bájkálasj årroj gaskan. Mån sávav bájkálasj oajválattja goappátjagá Svieriga ja Vuona bielen máhtti aktan barggat oaggitjit  bihtámsámegiela boahtteájgev. Sávav bihtámsáme giellasebrudahka ávvudallá gå vijmak lip  dåhkkidum tjállemvuogev oadtjum.

Udnásj biejvve le ávvobiejvve. Nav gåktu mij juo diehtep, la Aktidum Nasjåvnå (AN) mierredam 2019 jage tjadá galggi iemeálmmugij giela sierralágásj berustimev oadtjot. Ja uddni oadtju bihtámsámegiella vijmak dav berustimev mav ánssit. Vijmak bihtámsámegiella aj normeridum tjállemgiellan sjaddá.

Vuona Sámedikke bieles sidáv gijttet Sáme Giellagáldo ájrrasijt bihtámsámegiela normerimjuohkusin (jådediddje, Peter Steggo, Inger Fjellås, Ole Henrik Magga, Bruce Morén-Duolljá ja juogostjálle, Ann-Charlotte Sjaggo), dat buorre ja ájnas bargos majt lihpit dahkam ja åvddånbuktám.

Dát barggo la ihkeva ájnas ja mån lav huj ávon gå mån besav boahtet diehki Árjjepluovváj ávvudalátjit ja oasev válldet dat ávos mij la dánna uddni.

Gijtto muv oase åvdås!

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!