Kronihkka: Galggap gus duosstat histåvråv gehtjadit?

Sáme álmmuga histåvrålasj háve li tjiegŋalisá ja mij dárbahip sierra rájnnidimprosessav jus da galggi savvet. Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta histåvråv aktan mijájn gehtjadit, tjállá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen dán kronihkan.  

DSC_1294.JPG

Ođas | Almmuhuvvon , ođasmahtton

Oanedum versjåvnnå dát kronihkas almoduváj NRK Ytring:an 12.04.17. Dáv máhtá dánna låhkåt.

De vijmak bigoduváj – ráddidus ij sidá álgadit duohtavuodakommisjåvnåv sámijt dárojduhttemis dajnas gå balli dat vuorddemusájt ådå dåjmajda buktá. Iv máhte javllat alvaduvviv, valla huoman hármmadit hådjåniv. Håjen, danen gå buorre aktijvuohta dáttjaj ja sámij gaskan gájbbet mij lip miellusa mijá aktisasj histåvråv gehtjadittjat. Miellusa gehtjadittjat båhtusijt majt stáhta politihkas sámij vuoksjuj, ja vájkkudimijt midjij álmmugin ja ájnegis ulmutjin.

Sáme sebrudagán li moadda subttsasa ma ælla subtsastuvvam ja moadda háve ma ælla savvám. Subttsasa ájges gå ietjas identitiehtav, gielav ja kultuvrav sloanjerdit sjattaj oajbbomin viessot vaj ij viessot  – ållusijda. Subttsasa hávij birra ma li dæhppum ulmutjij rubmahij ja miellaj, ja ma máhtti liehket siegen tjielggimin manen dálásj ájgge åtsådaláduvvá nav gåktu åtsådaláduvvá.

Majt duodaj la dal ájn Sámedigge ádnomin?

Tjielggasit mån sidáv diededit: Dát ij la makkirak árvvalus budsjæhttadágástallamij, gånnå Sámedigge ienep ruhtadimev stáhtas ádnu. Mij sihtap rabás prosessav, gånnå stáhtta álgadimev dahká dárojduhttemav gehtjadittjat, ja makkir vájkkudimijt dat la ulmutjijda ja sebrudahkaj buktám. Makkir båhtusa sjaddi ja gåktu daj dåmadit, vierttip dalloj mierredit. Mij ep diede majt kommisjåvnå barggo buktá. Vierttip loajtoj vuorddet. Midjij la dát máhttelisvuohtan besatjit jahketjuodijs badjelgæhttjamis ja vuollegis iesjdåbdos. Midjij la dát gæjnnon nasjåvnnån ja álmmugin. Sáme álmmuk ij galga ietjas vaháguvvama roallaj biedjat. Mij sihtap åvddålijguovlluj lávkkit mihás álmmugin tjielggam gasskavuodajn iehtjama histåvrråj. De moattes sjaddi javllat: Diján la máhttelisvuohta demokráhtalasj åvdåstibmáj Sámedikke ja rádádallamsjiehtadusá baktu. Gånågis Harald la dijás ándagis ádnum almulasj Vuonarijka åvdås. Ij la gus dat nuoges?

Ij la, dat ij la nuoges. Stáhtta la viehkedam Sámedikkev ássat ja mijáv vuodolága baktu suodjalam. Valla mijá histåvrålasj háve li stuorábun, ja dárbahi sierra rájnnidimprosessav savvánittjat.

Ævto såbadusprosæssaj le, duohtavuohta hæhttu duodastuvvat. Mij máhttep gudnálasj ålmmåjs oahppat dagu Desmond Tutu bargostis såbadime birra. Duohtavuohta hæhttuj duodastuvvat, ja da ma vierret lidjin ulmutjijs váldedum hæhttujin ruoptus vatteduvvat. Sáme álmmuk la aj vásedam, kultuvrra, giella ja viessomvuohke le ierit váldeduvvam. Da ma vierret li mijás váldedum ælla ájn ruoptus vattedum. Bååstede-prosjækta la akta buojkulvis dasi. Jahketjuodij tjadá li sáme dávvera sáme sebrudagás viettjadum ja dávvervuorkájda biejadum. Mij lip dálla prosessan gånnå gåhttjop dajt ruoptus sáme dávvervuorkájda máhtsaduvvat. Valla dat máhtsadibme ij máhte dáhpáduvvat åvddåla stáhtta miedet máhtsadimes ja vuorkudimes sáme dávvervuorkájda mákset. Åbddit ráddnavuodav ij gudik goassak dagáduvá jus rádnastat suoláda ja ándagis áno ja dån i miededa ruoptus vaddet dav majt la suoládam.  

Sáme girkkogárdijt li histåvrå tjadá åtsådiddje rievvum, buorissjivnnjedum girkkos ja stáhtas. Dat la buktám, bátsidisá moatte mijá ájttegis vuorkuduvvi dahpadum vuorkudagán Oslon. Dá li  tjiegŋalis háve sámijn, ma hæhttuji rájnniduvvat dan baktu jut stáhtta miedet máhtsadime åvdås åvdåsvásstádusáv válldet. Surggo massám gielas, iesjdåbdos ja vádna máhtudahka ietjas histåvrås, la låssåt ållusijda. Dav surgov dárbahip stáhtas viehkev divutjit.

Sáme iesjdåbddo la sjaddam nannusabbo maŋemus jagijt. Nav nanos vaj duosstap tabu:ajt doadjet ja ságastit ássjij birra mijá sebrudagán ma ælla vuohkasa. Marion Knutsena rabásvuohta seksuála råhtsatjimij birra Divtasvuonan la læhkám árvulattjan moaddásijda. Mij lip jur almodav åtsådimdiedádusáv: «Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit». Diedádus vuoset, vahágahttem la duodaj tabu:an sáme sebrudagán, ja histåvrålasj trauma dárojduhttemis la akta tjielggimfaktåvråjs. Mij gåhttjop aktisasjbargov ráddidusájn dåjmalattjat vahágahttema vuosstij bargatjit, ja duodaj sivájt dasi gávnnat. Valla ep la dán rádjáj vásstádusáv oadtjum.  

Valla ietjá oassálaste vuojnni sæmmi dárbov. Sáme girkkoráde sihtá dåjmalasj oassevállden duohtavuodakommisjåvnån liehket. Guojnajn li aj iehtjasa histåvrrå, masi la dárbbo tjiegŋodit. Ássje la aj bajedum Stuorradikken ájrrasijs gudi dárbov vuojnni duohtavuodav bigodittjat.  

Globála álggoálmmukværáldin la dát oahpes tiebmá. Kanada la duosstam ietjas kolonisierimhiståvråv duodaj válldet, ja dåhkkit jut dat la álggoálmmugijda ållo  vaháguvvama buktám.

Mij sihtap dåjmalasj oassevállden dakkir duohtavuoda- ja såbadimprosessan liehket. Dát sjaddá låsså prosæssa midjij aj, valla mijá mielas la ájgge láddam dálla dav tjadádittjat. Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta duohtavuodav aktan mijájn gehtjadit.

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!